31. 10. 2008 – Satoshi Nakamoto avalikustas bitcoini Whitepaper -i, kus seletas lahti tööpõhimõtte, eesmärgid ja reeglid kuidas bitcoin töötab.
03. 01. 2009 – Kaevandas ta kõige esimese ploki ahelas ehk tegi kõige esimese sissekande bitcoini arveraamatusse.
08. 01. 2009 – Avalikustas ta bitcoini lähtekoodi
Sealt edasi hakkasid asjad suure kiirusega liikuma. Loodi esimene Bitcoini foorum, mis on tänaseni väga aktiivne oma 2.8 miljoni kasutajaga. Bitcoini kommuuni tekkis üha juurde talendikaid programmeerijaid, krüptograafe ja ka lihstalt asjahuvilisi, kes oma videokaartide võimsust kasutasid esimeste plokkide kaevandamiseks ja võitlesid 50 BTC(1) suuruse kaevuri tasu eest ploki leidmisel.
Alguses ei olnud kaevandatud bitcoinidel mingit väärtust. Kõik muutus aga 2010 aasta kevade paiku, kui Laszlo Hanyecz, küsis bitcoini foorumis, kas keegi tooks talle 10 000 bitcoini eest paar Papa Johni pizzat. Üks kasutaja oligi nõus ja tõi talle soovitud pizzad. Nende pizzade hind oli tol ajal umbes 25$, mis tegi ühe bitcoini väärtuseks 0.0025 dollarit. Tänaseks maksaks need pizzad muidugi miljoneid aga see polegi nii oluline, kui selle tehingu mõte. Nüüd tähistatakse seda päeva, kui Bitcoini pizza päev(Bitcoin Pizza Day).
Umbes samal ajal tekkis ka esimene(tänaseks tegevuse lõpetanud) bitcoinidega kauplemiskoht BitcoinMarket.com. Sealt edasi hakkas tekkima palju kauplemisplatvorme, kust bitcoine omandada, nende seas ka üks kurikuulsamaid Jaapanis loodud valuutavahetusplatvorme Mt. Gox. 2014 aasta alguseks, kui Mt. Gox oli tõusnud maailma suurimaks börsiks teatasid nad, et nad on langenud rünnaku ohvriks ja häkkerid on varastanud 850 000 bitcoini. Tänaseks on neist 200 000 leitud, kuid suurem osa igaveseks kadunud.
Kuna bitcoin pakkus ka anonüümsust(üksi aadress ei ole seotud ühegi konkreetse isikuga), leidis ta tee edasi mustale turule tumeveebis, hakates teenindama narkodiilerite ja tarbijate vahelisi tehinguid Silkroad -is ja teistes kauplemisplatvormidel.
Ajas edasi liikudes on bitcoini kasutajate arv, ülekannete arv ja väärtus ainult kasvanud. Tänaseks ei ole tegemist enam lihtsalt hobiga või illegaalsete tehingute tegemiseks kasutatava valuutaga vaid 360 miljardilse turuosaga(kirjutamise hetkel) varaklassiga, kus lisaks kauplejatele ja väikeinvestoritele võtavad juba positsioone ka börsiettevõtted ja isegi riigid.
Majanduses, kus keskpangad võivad vabalt trükkida raha nii palju juurde, kui ise tahavad, otsivad inimesed kohta kus oma raha hoida selliselt, et selle ostujõud ei kahaneks maailmas valuuta hulga suurenedes. Varem on selleks kasutatud kulda, mida on samuti raske juurde tekitada, kuid kulla kahjuks räägib ebamugavus temaga ringi käimisel. Samuti on ka oht, et valitsus võib üks hetk selle kulla sinult võõrandada nagu seda ka varem juhtunud on.
Tänaseks on üheks bitcoini juhtivaks edasiviivakks jõuks tema vähesus. Bitcoini koodi on sisse kirjutatud, et mitte kunagi ei looda maailma rohkem bitcoine kui 21 miljonit. Küll aga võib ühe bitcoini jagada 100 miljoniks väiksemaks osaks, mis kindlustab, et seda kõigile soovijatele jaguks.
Bitcoini koodi ja arveraamatut hoiavad üleval ning turvavad kaevurid, kes kasutavad võimsaid protsessoreid lahendamaks keerulisi krüptograafilisi mõistatusi mille lahendades lisatakse andmebaasi uus plokk ehk sissekanne ja ploki lisajat premeeritakse väikse tasuga bitcoinides. Algselt oli tasu 50 bitcoini, kuid see tasu väheneb poole võrra iga 210 000 ploki(~4 aasta) järel. Tänaseks on tasu ploki leidmise eest 6.25 bitcoini. Aastal 2024 toimub järgmine nö. pooldumine(bitcoin halvening), mille järel lastakse iga 10 minuti tagant ringlusesse kõigest 3.25 bitcoini. Lisaks plokitasule premeeritakse kaevureid ka ülekande tasudena korjatud maksetega. Aastaks 2149 kaevandakse viimane bitcoin, mille järel jääb kaevuritele ainukeseks sissetulekuks ülekandetasud.
Bitcoini ülekandetasud kõiguvad enamasti viiest sendist viie dollarini olenevalt võrgu hõivatusest ja sellest, kui kiiresti soovitakse tehingut plokiahelas kinnitada. Soodsad ülekandetasud suurte summade kandmisel loovad ka eelise suurpankade ees, kes soovivad lisaks väiksele protsendile ülekantavast summast saada veel ka täiendavat lisainfot kande kohta või siis võivad ülekande üldse peatada. Bitcoini ülekanded on aga lõplikud – neid ei ole võimalik tagasi kutsuda ega peatada. Esimest korda ajaloos on loodud täielikult valitsustest sõltumatu raha.