Siit tuleb natuke isiklikumat laadi kirjutis. Räägin, kuidas jõudsin mina bitcoini ja krüptorahadeni.
Kõige esimene kokkupuude oli kuskil 2010. aasta paiku, millal kuidagi internetis jõudsin ühe postituse juurde, mis rääkis, et on loodud uus raha, mida saab ise arvutiga kaevandada ja siis üksteisele neid kaevandatud münte saata. Kuna tol hetkel veel bitcoinil igasugune monetaarne väärtus puudus ja mulle see suuremalt jaolt arusaamatuks jäi, siis väga rohkem edasi ei uurinud.
Teine kord ristus mu tee bitcoiniga, kui ta oli teinud just uue hinnarekordi üle 1000 USA dollari. Siis hakkasin natuke uurima, et mis värk on, miks nende müntide hind kerkib, kui neid väga kuskil kasutada ei ole? Kaevasin ja kaevasin kuni jõudsin teadmisele, et bitcoine kasutatakse internetis illegaalsete teenuste ja narkootikumide eest tasumiseks. Kuna igasugune tumeveeb jms. olid minu jaoks üsna hall maa siis sügavamale ei kaevanud, küll aga hakkasin aegajalt bitcoini hinda jälgima. Vaatasin, kuidas hind taandus 200 dollari kanti ja mõtlesin, et ju see 1000 dollarit oligi lagi.
Kolmas kokkupuude oli 2015 aastal, kui viibisin välismaal ja meedias käis läbi uudis Silk Road nimelisest kauplemiskeskkonnast tumeveebis. Hakkasin uurima, et mis see tumeveeb siis üldse on. Laadisin alla vajalikud programmid ja leidsin internetist ka veebiaadressid erinevatele kauplemisplatvormidele jms. lehekülgedele seal. Olles mõnuainetega kokku puutunud, nägin, et seal müüdi väga odavalt erinevaid aineid. Tahtsin teada, et kas on tõesti võimalik osta ja kas ikka toimetatakse ka kohale. Olles riigis, kus aine legaalne oli otsustasin hankida bitcoine ja proovida tellida. Teadsin, et üks tuttav on ka bitcoiniga kokku puutunud, küsisin, et kas ta saaks mulle 50 euro eest bitcoine saata. Registreerisin blockchain.com -is oma esimese bitcoini rahakoti ja lasin sinna saata. Tegin tehingu ja ohhoo – mõne päeva pärast saaabuski kiri postkasti soovitud ainega.
Olles naasnud Eestisse, jäi see wallet seisma ja rohkem ei kasutanud enam kuni üks hetk telefon katki läks, kus wallet oli. Blockchain.com parool läks ka ajas meelest. Samuti polnud võimalik parooli taastada kuna kasutasin registreerimisel suvalist e-maili aadressi, millele mul ligipääs puudus. Puhka rahus ~0,1 BTC.
2016 aasta teises pooles hakkas hind tuure üles võtma ja vaatasin, et läheneb kõigi aegade kõrgemale tasemele. Hakkasin pingsamalt jälgima ja uurima juurde, et miks hind üldse tõuseb ja mis üleüldse krüptorahade maailmas toimub. Vahepeal oli sektor palju arenenud ja bitcoini kõrvale oli tekkinud hulgaliselt teisi krüptorahasid, mis suuremalt jaolt algasid sellest, et keegi kopeeris bitcoini koodi, modifitseeris seda ja üritas sellega luua paremat bitcoini. Üks esimesi alternatiivseid krüptosid oli Litecoin.
Lisaks bitcoini koopiatele oli tekkinud ka uudseid võrke nagu Ethereum, mis alustas 2014 läbi “ühisrahastuse”, kus investoritele müüdi münte uuest krüptorahast 0.31 dollarit tükk.
2017. aasta alguses jõudis bitcoin uuele kõigi aegade kõrgeimale tasemele ja hinnas oli kõvasti kasvanud ka Ethereum. Nägin, et ethereumi hind läheb muutkui üles ja otsustasin ka õnne proovida ja ostsin 1 ethereumi kusagil 50 dollari kandist aprilli alguses ja müüsin selle aja tipu lähedal juunis 350 dollariga.
Nähes, et krüptoraha turgudel on võimalik raha teha sukeldusin teemasse sügavamalt ja hakkasin uurima erinevate müntide ja ICO-de(esmaste müntide pakkumised) kohta. Ostsin väikeste summade eest erinevaid krüptosid ja jälgisin, mis turul toimub. Investeeritud summa hakkas mühinal kasvama kuna uusi inimesi oli aina juurde tulemas, kes olid krüptoraha avastanud ja ostmissurvega hinda üles poole upitasid.
Nii nagu iga uue asjaga elus, tuleb õppimise eest ka lõivu maksta, nii minulgi. Kuna tundus, et ICO -d teevad kõik peale turule tulemist 10-100x kasvu ostsin suuremalt süvenemata ühte münti. Hiljem selgus, et tegemist oli petuskeemiga ja mündid kunagi turule ei jõudnudki. Samuti läksin fomoga(fear of missing out) kaasa mingi 0.002 hinna ringis mündiga, mis tegelikutl selleks hetkes oli juba oma 100x ära teinud. Paari päevaga sulas investeeritud summa nagu jääkuubik söetükil. Tagasi üles hind enam kunagi ei läinudki.
2017 detsembri keskpaigaks oli mõnesajast eurost saanud 13 000 eurot(sel ajal oli 10 000 eurot minujaoks ikka väga suur raha) ja portfoolio väärtus kasvas juba tuhat eurot päevas. Eufooria lõi sisse ja oli tunne, et olen leidnud maagilise rahapuu, kus polegi võimalik raha kaotada ja hinnad jäävadki kasvama. Suurimat tootlust tõi privaatsusele ja anonüümsetele ülekannetele rõhuv Verge(XVG), peale seda, kui John Macafee oli oma twitteris säutsunud, et Verge ja teised anonüümsed krüptorahad näevad aastal 2018 meeletut kasvu.
Vergega oli mul selline lugu, et ostmisel panin eesmärgiks hoida 3 aastat. Ostsin seda münti hinnaga 0.003 dollarit ja kõrgeim tase, kus hind käis oli 0.30 dollari juures, st. saja kordne kasv. Iga arukas investeerimisega tegelev inimene oleks raha välja võtnud ja jooksnud. Mina aga algaja ja dollarimärkidest pimestatuna otsustasin oma eesmärgile kindlaks jääda ja hoida kolm aastat.
2018 jaanuaris aga krüptomull lõhkes ja hinnad tulid kolinal alla. Ärkasin hommikul ja vaatsin kuidas olen jälle mõnesaja või tuhande dollari võrra vaesem. Hoidsin hambad ristis edasi ja müüsin 2020 juunis XVG maha enamvähem sama hinnaga millega alguses ostsin. Eesmärk täidetud ja õppetunnivõrra rikkam: krüptos võivad asjad väga kiiresti liikuda ning väga pikka eesmärki ei ole kulli ja kirja viskamisel mõtet panna.
Tänaseks olen enamus oma alternatiivasetest krüptorahadest likvideerinud ja jäänud peamiselt bitcoini juurde, hoides ka näpuotsaga ethereumi. Seda sellepärast, et lihtsam on hoida fookus ja jälgida ühte võitjat, kui sadat erinevat kandidaati.